Ükskord tuli tuju omale üks vahva kutsu ripatsiks teha ja kui juba hoogu sattusin, tegin ühe kiisu ka:







Vähe juttu ja palju pilte seekord :)

Aveli

Viimastel päevadel on olnud kolekiire - ikka veel kestev eksamiralli ja eile öösel õmblesin poole viieni üht sünnipäevakingitust, mida ilmselt ka varsti näha saate ning seega ongi juhtunud nii, et kuigi tahaks tulla ja siia üht-teist kirja panna ning näidata, ei ole selleks sugugi lihtne aega leida, samas kuna kohusetunne ja jagamisinnustus ikka vaikselt närib, siis otsustasin nüüd õppimises pisikese pausi teha ja asja käsile võtta :)

Mõni aeg tagasi, kui Kangadžunglis jälle soodusmüük oli, soetasin sealt ühe mõnusa pitsiriide - tegemist oli sellise paksema ja mitte eriti veniva materjaliga, isegi meenutas natuke heegeldatud pitsi, mitte niivõrd tavalist pitskangast. Ära võlus see oma mustriga - selline väikeste lehekestelaadne heegeldus... värv ei olnudki selline, et kohe ostma oleks kippunud, aga muu välimus küll. Suundusin siis kassasse ja samas mõtlesin välja, et sellest kangast saab selline mõnus ja lohvakas pikkade varrukatega suvepluus. Kuna ma olen mäletatavasti juba korra pitskanga juures hädas olnud ja pole osanud otsustada, mida teha, siis kuna nüüdseks olin kõik variandid juba varem läbi mõelnud sai kanga tekstuuri vaadates selgeks, et just seesugune "hõlst" on selle materjalitüki jaoks õige valik. Pealegi on ju päris mõnus kui suvel randa minnes midagi muud peale ilusa lohvaka pitspluusi selga tõmbama ei pea või näiteks sobib see ka imehästi palaval ja lõõskaval suvepäeval kaitseks päikesepõletuse eest, lastes samas mõnusalt õhku läbi.

Lõike leidmiseks läksin isegi raamatukokku - tegin ennast just selle jaoks Tartu Linnaraamatukogus lugejaks ja asusin üle pika aja taas kord Burdasid sirvima ja kui lõpuks leidsin paar sobivat lõiget ja neist oma lemmiku välja valisin ning isegi Abakhanist ekstra selle jaoks kalkat ostsin, avastasin kodus, et tegelikult on see "lõige" lihtsalt juhend õige suurusega ristkülikute ja trapetsite joonistamiseks :D Võtsin siis hoopis ühika fuajeest ühe Tudengilehe numbri ja konstrueerisin lõike sinna peale, kalka hoidsin mustemateks päevadeks ;) Pärast pluusi väljalõikamist ja lõigete mahavõtmist lugesin muidugi kõik artiklid nende pealt läbi ja seega ei läinud värske ajaleht mitte lihtsalt vanapaberiks raisku vaid teenis hoopis mitut head eesmärki korraga - taaskasutus missugune! :) Kui ma ei eksi, siis lõige on pärit vist 2011 aasta ühest kevadisemast Burda numbrist (aprill, mai).

Paar kiiret õmblust ja pluus tuli välja selline:











Ja ma ei saa mitte mainimata jätta, et need pildid tegime rannas alles aprillikuus ja sooja oli siis ainult õige pisut üle nulli :D (ning loodetavasti vabandab see ka välja asjaolu, et sukapükstes jalad on oma kümmekond tooni tumedamad kui päikest veel üldse mitte näinud käed)

Aga pluusi puhul meeldis mulle, et tegemist oli väga lihtsa projektiga - praktiliselt neli nelinurka üksteise külge kokku õmmelda ja valmis, kõige keerukam oligi vast kaeluse ääristamine! Aga eks selle eseme puhul mängibki pigem materjal - muster ja langevus ning võib öelda, et tulemusega jäin üsnagi rahule :)

Üldiselt on praegu just selline periood, et hirmsasti tahaksin õmmelda ja lausa kangad ootavad järjekorras, kuid aja leidmine kipub probleemiks saama... Aga loodan, et ehk varsti, kui kooliaeg selleks aastaks läbi, saan ka pisut rohkem meeldivatele asjadele pühenduda.

Nautige kevadet,

Aveli

P.S. Juhtusin facebooki kaudu ühele ägedale blogipostitusele, nimelt Eesti Rahvamuuseumi omale, kus aastaajale väga teemakohaselt kirjutatakse lõpukleitidest ja just ajaloo lõikes, kuidas ja kust keegi omale lõpukleidi(materjali) hankis kui kitsas käes oli, kuid siiski soov kena välja näha - päris huvitav lugemine ja ka kenad pildid!

Tere jälle! Uhh, tundub nagu poleks pool sajandit siia midagi kirjutanud, kuigi tegelikult postitasin alles eelmisel nädalal. Ilmselt on asi selles, et isu kirjutada-joonistada on küll, aga kuna parasjagu on käimas üks "supervahva" aktsioon nimetusega "viis eksamit kahe nädalaga", siis on vist selge, miks meeldivateks tegevusteks mahti ei ole saanud. Nüüd on kaks eksamit viiest läbi, täpsemalt käisin neid tegemas eile ja täna. Tänane arengubioloogia läks enda meelest üsna hästi, eilne rakubioloogia... no loodan et ehk läks see ka enam-vähem hästi, loodan ja ootan, et ehk saan ikka mõlemad tehtud. Nüüd on siis enne reedest loodus- ja keskkonnakaitset väike hingetõmbepaus või no, tegelikult peaksin ju õppima hakkama, aga ehk mitte veel kohe täna... Niisiis mõtlesingi, et kuna mult ka mõnda aega tagasi seda paluti, postitan siia mõne pildi oma küüntest. Võtsin ennast üle hulga aja käsile ja proovisin jälle midagi pisut põnevamat kui tavaline lihtne ühevärviline küünelakk. Nimelt katsetasin švammiga korraga kahe erinevat värvi laki küüntele kandmist. Proovisin algul nii, et värvisin esmalt küüne ühe tooniga ära ja siis tupsutasin švammiga nii alustooni kui teist peale, just nagu siin õpetuses:


http://pinterest.com/pin/135530270006687121/

 kuid mul vist ei ole nii võimasad küünelakid, et niiviisi toimida ja seega asusin kohe värvimata küüsi tupsutama - kandsin kilele nii nagu eelneval pildil sinist ja roosakat küünelakki , ühtlustasin hambatikuga üleminekukoha, kastsin švammi sisse ja asusin küünte kallale.

Ütleme nii, et esimese korra kohta võib vist enam-vähem rahule jääda, mõni küüs tuli natuke ilusam, mõni mitte päris nii ilus kui võiks, aga üldmulje oli täitsa okei. Natuke häiris, et tupsutades ei jäänud värvikiht nii paks kui tavaliselt lakkides ning valguse käes kumasid küüned läbi, aga samas ega tupsutades vist sellist korralikku paksu lakikihiga tulemust ei saagi... või saab, ma ei tea, eks tuleb veel katsetada :) Igal juhul minu küüned said siis sellised:



Kasutasin Maybelline New York Mini Colorama tooni nr 110 Urban Coral ja Y & F Nail polish'i tooni nr 28 (mingi suhteliselt tundmatu firma, ostsin selle laki ühest väiksest Viljandi pudi-padi poekesest), peale kandsin tavalise jumestuskreemi pealekandmiseks mõeldud meigikäsna tükiga.
Mõnelt poolt sain küll tagasisidet, et "need kaks värvi ju ei sobi üldse kokku", aga mulle meeldib! On alati meeldinud, kui nuriseksin, siis noriksin ainult teostuse kallal (kivi minu enda kapsaaeda) :D

Sedapsi siis seekord! Igal juhul luban, et küünepostitusi on ka edspidi aeg-ajalt oodata ja katsun ennast ikka huvitavamate kombinatsioonide lainel hoida ;)

Teie Aveli!

Panin hiljuti tähele, et siia blogisse on satutud mitu korda nahkhiirelõikelise pluusi õmblemisega seotud otsingusõnade kaudu. Olen oma nahkhiirepluuse siin küll maininud, aga täpsemalt ühtegi postitust sel teemal teinud ei ole ning otsustasin nüüd, et peaks ühe väikese õpetuse kirja panema. Nahkhiirelõikelist pluusi on väga kerge õmmelda ning kusagilt eraldi selle jaoks lõiget võtta ei ole vaja, ilmselt kogenumad õmblejad ei vaja ka üldse mingisugust õpetust, kuid kes veel nii vilunud ei ole, saab siit šnitti võtta :) Joonistasin ühe lihtsa skeemi, kuidas kahekordsele (pooleks volditud) kangale pluus peale kanda ja välja lõigata. Vaja läheb kahekordse pluusi pikkuse jagu kangast, ehk kui pluus tuleb 70 cm pikk, on vaja u 140 cm kangast, kanga laius peaks olema kindlasti vähemalt 150 cm (või veel parem kui käte siruulatuse jagu, mis kipub olema samuti umbes nii palju või pisut rohkem), kangast võib kasutada ka teistpidi (laiuse-pikkuse suhtes), kuid siiski on enam-vähem kuldne kesktee alustada 150 x 150 cm tükiga. Soovitan valida mõõdukalt veniva ning hästi langeva kanga, head variandid on puuvillane lükra ja trikooriie.

Niisiis, kui kangas pooleks murtud, kanna sinna peale seesugused mõõdud:


Käealuse kaare võid joonistada vaba käega ja soovikohaselt vastavalt siis sellele kui suurelt rippuvaid varrukaid tahad, ainult kontrolli, et kui ühe kaare ära oled märkinud, siis teine ikka samasugune tuleks, selle mõõtmiseks saad kasutada mõõdulinti mõõtes kindlate kaarepunktide kaugust kanga ühest ning teisest servast ja lõpuks need punktid omavahel ühendades.
Kui pluus välja lõigatud (lõika kindlasti ainult mööda käealuseid kaari ning avaus pea jaoks, ÄRA LÕIKA kangast kohalt, mis jääb käe ja õla peale), õmble kaarte esi ja tagapool kokku (samamoodi nagu nad just koos olid). Keera kogu kupatus ümber ja proovi selga: nüüd tuleb peegli ees joonistada välja sobiva suuruse ja kujuga kaelusekaar, mis seejärel sellisena ka välja lõigatakse. Kaeluse viimistlemisekas on mitmeid võimalusi, ilmselt kõige lihtsam oleks see ääristada kummikandiga, kuid võib ka serva lihtsalt ilusa pistega ära ooverlokitada või kahekorra keerata ja läbi õmmelda ning sealjuures kaelusekülgede ilusa tulemuse jaoks need diagonaalselt kujutletava "õlatipuni" läbi õmmelda... Alaserva ja käiseservi võib samuti mitmeti viimistleda, kõige klassikalisem ja lihtsam oleks serv ära keerata ning läbi õmmelda (kahe nõelaga, ühe nõelaga, siksakpistes, eelnevalt ooverlokitades, kahekordselt keerates...), kuid väga lihtne ja ilus on ka selline lahendus kui õmmelda serva nn kätis või kant. Selleks tuleb võtta lihtsalt vajaliku pikkusega (pluusi alaserva ümbermõõt, randmeümbermõõt) ning kahekordse soovitud laiusega (kätise või alaserva "kõrgusega") riideriba ning õmmelda see "toruks", mis siis pooleks voltida nii, et õmblusvaru sissepoole jääb (ei ole kummaltki poolt vaadates näha) ning siis see toru käise otsa või pluusi alaserva õmmelda nii, et murdepool jääb päris lõppu ning viimistlus on puhas. Selline nipp on eriti hea juhul kui kangas pole piisavalt pikk või lai, et varrukad normaalse pikkusega tuleks - kätisejupid saab käekaare alt ära lõigatud kangast ning kätised võivad isegi paarikümne sentimeetri pikkused olla :)

Sellel pildil on mul seljas just sel viisil enda tehtud nahkhiirepluus, kahjuks siin arvutis ei ole paremat pilti, seega peab see asja ära ajama:


Nahkhiirelõikelise pluusi õmblemine on imelihtne, minu meelest üks lihtsamaid asju algajal õmmelda, kuna ei ole erilist figuuriga sobitamist ja tulemus tuleb reeglina alati selline nagu algul ette kujutatud.

Jõudu tööle!

Aveli

P.S. Mul on tihti tunne, et minu õpetused on õmblemisega kursis inimestele ülemäära lihtsad ning võivad näida lausa naeruväärsed, samas õmblemises uustulnukatele (kellele reeglina oma õpetused suunanud olengi) võib jälle jääda üht-teist arusaamatuks. Kui nii on ja miski vajaks täpsustamist, ärge kartke küsida, sest soovingi ju just, et neist kirjutistest ka kellelegi kasu oleks, muidu võiksin niisama sahtlipõhja kritseldada :)

Hei-hei! Tartus on tudengipäevad täies hoos ja eile toimus Viljandis järjekorras 84. Suurjooks Ümber Viljandi Järve, mis mulle oli juba kaheksas :) Oma aegade jooksul paremuselt kolmanda ajaga võin vist tulemusega enam-vähem rahule jääda...kuigi kaks minutikest oleks veel kiiremini ju võinud :) Täna õhtul on plaanis pisikese seltskonnaga tudengipäevade ööorienteerumisel osaleda ja seega võib vist öelda, et käimas on üks üpris sportlik nädal, mitte et iga nädal minu jaoks sportlik ei oleks, aga võistluste-ürituste mõttes on neid viimasele ajale jah kuidagi palju sattunud. Aga nüüd siis tänase postituse peateema juurde.
Kui mul novembrikuus sünnipäev oli, sain ühe toreda kingituse pakituna kinkekotti, mida kaunistas pisike (või tegelikult isegi mitte nii pisike, kuna pikkust tal 10 cm ligi) sisalikukujutis. Ajendatuna kinkijate soovitusest otsustasin ta transformeerida kõrvarõngaks, kuid kuna sisalikuke osutus kaalult liiga kopsakaks, sai temast hoopis ripats kaelaketile:






Ja muuseas, mõned nädalad tagasi, kui kohati veel lumigi maas, nägin oma silmaga juba selle kevade esimest päris sisalikku :) Oli teine uimane, aga täitsa elus!

Olge sportlikud,

Aveli