Mäletate, kui rääkisin siin postituses, kuidas käisin Kangadžunglis shoppamas ja milliseid riidesemeid plaanin õmmelda? Nonii, nüüd on esimesed neist ka valmis ja täna näitangi teile, kuidas tuli välja oranžikirju tribal-stiilis kleit. Inspiratsiooniks olid mulle sellised kleidid:

http://www.urbanoutfitters.com/urban/catalog/productdetail.jsp?id=22510465&color=060&itemdescription=true&navAction=jump&search=true&isProduct=true&parentid=W_NAVAJO

http://stylezen.net/?_szp=20278&_szu=stylezen

http://pinterest.com/pin/135530270007473496/

http://pinterest.com/pin/135530270007473511/

Kuna kangas oli väga õhuke, kui ma ei eksi, siis puuvilla-viskoosi segu, otsustasin teha kleidi alla ka voodri, sest õhuke lendlev kangas kisub tihti vastu sukapükse ja ei jää sugugi ilus. Voodriks valisin paksema valge puuvillkanga, tahtsin küll midagi kreemjat või beeži, kuid kuna valik oli piiratud, otsustasin pigema parema koostisega kanga kasuks. Kleidi allääre keerasin ümber voodri allääre ja nüüd ongi tegemist "fully-lined dressiga".
Kaelus...







Lisasin peenikese nahkvöö, mille ostsin Reserved'ist, kuigi suviselt sobiks ta ka täitsa ilma vööta. Olen seda kleiti juba mitu korda kandnud ja ka mitmeid komplimente saanud, ise olen küll tulemusega väga rahul :)

Kuidas meeldib?

Aveli

P.S. Varsti saate lugeda mustast  pliiatsseelikust, mille kanga leidsin samast poetripist ja millest samuti eelnevalt viidatud postituses juttu on ;)

Olen netiavarustes näinud mitmeid pilte, kus kasutatalse soengu tegemisel metallist või puidust rõngaid ja torusid ning tahtsin ka ise midagi seesugust järele proovida:






Esimesed siis natuke soliidsemad ja viimane mängulisem soeng. Rõngad leidsin ehituspoe torukaupade riiulist ja neid müüdi 5 tk komplektis - eks nad natuke peenikesed ole ja mitte päris sellised nagu ette oleksin kujutanud, aga ajab asja ära ja minu meelest näeb päris kena välja.
Selleks et juuksed rõngast läbi saada, keerutasin neid nagu köit, kuni ots on nii peenike ja keerutatud juuksed nii siledad, et saab need rõngast läbi libistada, kui rõngas on liiga jäme, võib selle alla ka mõne patsikummi sättida, et paremini püsiks :)

Kindlasti loodan veel sobivaid rõngaid leida ja nendega erinevaid soenguid proovida, sest seekordne on tõesti esimene katsetus (ja vabandan amatöörlike piltide pärast, tegin neid ise ja pole ka kõige parem fotograaf).
Loodan, et meeldis ja saite ka ise pisut inspiratsiooni.

Aveli :)

Jah, see võib tunduda esmapilgul veider, kinkida isale huulepalsam või salv...pigem nagu teeks sellise kingituse vanaemale või tädile või... ükskõik millisele naissoost isikule, ma tean, kuid asja juures mängib rolli nii otstarbe kui tootenime asjakohane sõnastus. Ma arvan, et kui oleksin isale kinkinud "huulepalsami", poleks ta seda hoopiski nii õhinaga vastu võtnud kui "Issi universaalmääret" mille tänahommikul kingiks sai. Ka otstarvet polnud mul keeruline lahti seletada, sest minu issi tegeleb pikamaajooksuga ja enne suuri võistlusi tuleb alati varbad, kaenlaalused ja muud strateegilised piirkonnad sisse määrida, et vältida hilisemaid hõõrdumisest tekkinud ebamugavusi ja tavaliselt on selleks tarbeks kasutusel vaseliin (mis teadagi pole just etalon oma looduslikkuse ja kasulikkuse poolest), seega minu valmistatud kreem peaks vajalikku funktsiooni väga hästi täitma. Samuti sobib see kasutada talveõhust katkiläinud huultel või väiksematel kriimustustel ja muudel nahavigastustel, kuna sisaldab ravivate omadustega lavendlit.
Niisiis, kuidas valmistada "Issi universaalmääret"?

Vaja läheb:

• erinevaid õlisid ja/või võisid (oliiviõli, kookosõli, kakaovõi, sheavõi) - vali üks või mitu, kuidas parasjagu meeldib või käepärast on
• mesilasvaha (seda saab käsitööpoest, nt siit või meemüüjate käest)
• eeterlikke õlisid (see koostisaine on vabatahtlik, ei juhtu midagi, kui lisamata jääb, mina kasutasin lavendli eeterlikku õli, millel on rahustavad ja ravivad omadused, kuid võid valida ka mõne muu omale meelepärase lõhna või omadustega õli)
• vesivannil sulatamise võimalust (kaks anumat, üks suurem, teine väiksem ja pliit)
• lusikat
• hoiustamiseks sobivat purki või potsikut

NB! Enne kui alustad, pese hoolikalt puhtaks kõik vajaminevad anumad ja tööriistad, mõnel-pool soovitatakse need isegi läbi keeta, kuid mina pole nii tubli veel kordagi olnud - mida vähem batsille kreemipurki jõuab, seda kauem säilib mikstuur :)

Minu kasutatud toorained - extra virgin oliiviõli, kookosõli, kakaovõi, mesilasvaha ja lavendli eeterlik õli.

1. Mõõda valmis koostisainete kogused - huulepalsami või rammusa salvi tegemiseks on kuldreegel kasutada kaks mahuosa baasõlisid ja üks mahuosa vaha. Ma ei hakka siia mingeid konkreetseid koguseid kirjutama, kuna kõik oleneb sellest, kui palju salvi teha soovid või kui suur on purk, kuhu sisse salv tuleb, seega kõige kindlam on ise teha väikesed arvutused või kas või silma järgi mõõta. Natuke raske on mesilasvaha mõõtmisega - hea ja lihtne on kasutada graanuleid, kuid kui tuleb kasutada ühes tükis mesilasvaha (nagu kasutasin mina), tuleb kasuks hea silmamõõt ja "umbes-täpsed" arvutused. Aga ära muretse, päris milliliitrise täpsusega mõõta ei olegi vaja :) Kui soovid vedelamat või kõvemat võiet (oleneb ka kasutatud õlidest, on loogiline, et oliiviõli kasutades tuleb salv pisut vedelam/pehmem kui sheavõiga tehes), saab seda timmida mesilasvaha kogusega - mida rohkem vaha, seda kõvem salv. Parem on siiski esialgu proovida ühe kolmandikuga ja järgmisel korral vajadusel miskit muuta.

2. Pane õlid ja võid vesivannis olevasse anumasse (ära lisa veel eeterlikke õlisid), kuumuta madalal kuumusel ja sega veidi, kuni ka tahked õlid (juhul kui neid kasutad) on sulanud.

3. Lisa mesilasvaha, kui kasutad vaha, mis on ühes tükis, on parem ta enne lisamist väiksemaks võigata või riivida, kuna muidu võtab vaha sulamine väga kaua aega.



4. Sega kuni vaha on sulanud, tõsta anum tulelt ja lisa mõned tilgad eeterlikku õli

5. Vala segu eelnevalt valmispandud purki (sellega on üpris kiire, sest mikstuur hakkab tulelt võetuna üsna kiiresti tahkeks muutuma)

 

Kasutasin vana kastmepurki, mis juhtus just sobiva suurusega olema. Kui juba mõned korrad kreemi teinud oled, hakkad aru saama, et kõige raskem ongi leida kreemiteoks sobivaid purke ja potsikuid :)

6. Oota kuni segu on jahtunud ja kaaneta purk

7. Nüüd võid kujundada ise arvutis just endale meeldivad sildid, mis purgile kleepida ja kingitus just saajale meelepäraseks teha. Mina olen tavaliselt kasutanud sildi kinnitamiseks kleepkilet.

 

Ja selline ongi minu kingitus maailma parimale issile isadepäevaks!

Kas olete ka kunagi ise kodus kosmeetikat kokku "keetnud"? Kui jah, siis mida ja kuidas välja on tulnud ning kas on äkki mõni tore retseptisoovitus, mida kindlasti proovida võiks?

Ilusat isadepäeva kõigile issidele tagantjärgi,

Aveli

Kui sain omale kingituseks mälupulga, nägi see küll küllatki suuremahuline seadeldis välja nii pisike ja habras, et ma lihtsalt ei suutnud talle turvalist ja pooleksmurdumist ennetavat kohta leida ning nii pidingi kiiremas korras ühe väikese ja kaitsva taskukese õmblema. Inspiratsiooni selleks andis ketike, mis justkui valatult mälupulga külge oli riputatud. Tegin kunstnahast kotikese, mille ühte külge lõin öösi, et tasku oleks mälupulga küljes kogua aeg kinni ja kaduma ei läheks, nii on tegemist justkui "mälupulgahoidjaga":



Ma tean küll, et olen viimasel ajal palju postitusi kõiksugu vutlaritest ja kotikestest teinud, aga neid on ikka vahel vaja ja ise tehes saab kõige ilusamad ja paremad :) (Aga päris kõiki asju ma kotikeste sees ei kanna, päriselt ka!)

Tervitustega,

Aveli :)

Minu kullake soetas omele mitte just ammu peegelkaamera ja nagu uutel mänguasjadel ikka, on sinna juurde ju kohe vaja kõiksugu lisa-atribuute. Nii ostsiki ta omale ka statiivi, kuid konkreetse mudeliga ei tulnud kaasa kotti, mille sees seda mugav kaasas kanda oleks ja nii pöörduski ta minu poole palvega, et kas saaksin viimase õmblemisega hakkama. Kriteeriumiks oli, et materjalid peaksid maksma kokku vähem kui kuus eurot, kuna selle hinnaga oleks tal juba olnud võimalik kott tutvuse kaudu poest osta. Seadsimegi siis koos sammud Kangadžunglisse ja asusime sobivaid materjale otsima. Mina tahtsin muidugi teha midagi värsket ja värvilist, pehmet ja silmatorkavat, kuid selle koha pealt hoopis konservatiivsem kallim vaatas ainult tumedaid kapronkangaid ja paistis tahtvat midagi "täpselt samasugust nagu poes müüakse". Lõpuks leppisime kokku ühe khakirohelise tugeva riide ja (et natukenegi omapära valmivale tootele lisada) triibulise rihma osas. Veel valisime välja luku ja D-rõngad rihma kinnitamiseks. Lubasin veel silma pilgutades, et otsin kodust ise miskit voodriks juurde ja nii me kassasse suundusimegi. Tuli välja, et meie valitud materjalid läksid kokku maksma just veidi alla kuue euro, kuid kuna tol kuul oli õpilastele kogu kaup -50% ja õnneks on üliõpilane ka ikkagi õpilasena "kehtiv", saime kogu kupatuse kätte vaid natuke rohkem kui kahe ja poole euroga! Päris hea diil, kas pole?

Igaljuhul kodus sobitasin sisevoodriks kollase kanga, mis mul ühe kleidi õmblemisest järgi oli jäänud ja tegin ka õmblused kollase niidiga, et üldmuljele väheke särtsu lisada ja nii valmiski piisavalt konservatiivne, kuid omade kiiksudega tore kandekott kaamera statiivile: